Kinnistumisteooria ja isiksusetüüp: kuidas need omavahel seotud on?

Selle artikli tõlkis TI automaatselt. Tõlge võib sisaldada vigu või ebatavalisi fraase. Ingliskeelne originaalversioon on saadaval siin

Oled sa kunagi mõelnud, miks kipud romantilistes suhetes ikka ja jälle samu mustreid kordama, isegi kui proovid teadlikult muutuda? Võti peitub ehk põnevas kinnistumisteooria ja isiksusetüübi põimumiskohas.

Kujuta ette, et sinu isiksus on kui maja – selle vundamendi rajavad geenid ja varased kogemused, erinevad toad aga kujunevad sinu unikaalsete omaduste ja eelistuste järgi. Sinu kinnistumisstiil on justkui selle maja peauks – just see, kuidas sa tervitad teisi enda ellu… või, vahel, hoiad neid hoopis eemale.

Kuigi kinnistumisteooria ja isiksusetüüp on kaks erinevat mõistet, põimuvad need elus tihti nii, et mõjutavad meie käitumist ja eelistusi suhetes, eriti armusuhete vallas.

Selles artiklis uurime kinnistumisteooriat ja selle seoseid isiksusega. Mõlema mõistmine aitab jõuda enesearenguni ja tervemate suheteni. Artikli lõpuks võid avastada omaenda käitumise kohta uue perspektiivi. Ja loodetavasti saad sa neid uusi teadmisi enda kasuks rakendada.

Mis on kinnistumisteooria ja millised on kinnistumisstiilid?

Psühholoog John Bowlby pakkus 1950ndatel esmakordselt välja kinnistumisteooria, mille kohaselt meie varaseimad kogemused hooldajatega panevad aluse ootustele, käitumisele ja emotsionaalsetele reaktsioonidele lähisuhetes kogu meie elu jooksul. Ta järeldas, et esmased sidemed, mis meil imikuna kujunevad põhihooldajaga, mõjutavad sügavalt seda, kuidas me täiskasvanuna teistega – olgu sõprade või armupartneritega – suhtleme.

Mary Ainsworth, Bowlby kolleeg, ja tema kraadiõppur Mary Main täiendasid seda teooriat Ainsworthi kuulsate “Võõra olukorra” katsetega. Uuringutes jälgiti, kuidas lapsed käitusid, kui nad jäeti korraks emast lahku ja seejärel taasühendati temaga. Tähelepanekud viisid nelja erineva kinnistumisstiili kirjeldamiseni: neist üks on turvaline ja kolm ebaturvalised. Nendest neljast stiilist tulenevad beebide erinevad käitumismustrid suhetes emaga – mustrid, mille püsivust on hiljem nähtud täiskasvanute ja nende hilisemates suhetes:

  1. Turvaline kinnistumine: Seda iseloomustab laps, kes julgeb maailma avastada, teades, et võib alati naasta turvalise ja lohutava hooldaja juurde. Täiskasvanuna tunnevad turvalise kinnistumisstiiliga inimesed end läheduses hästi ning suudavad moodustada ja hoida terveid, stabiilseid romantilisi suhteid. Nad näevad end ja teisi üldiselt positiivses valguses ning suudavad iseseisvuse ja emotsionaalse läheduse vahel tasakaalu leida.
  2. Ärev või ärev-altkäituv kinnistumine: Kujutle last, kes muutub hooldajast lahutades ülimalt ärevaks ning ei suuda rahuneda ka pärast taasühendust. Täiskasvanuna võib see inimene igatseda lähedust, kuid samas karta mahajätmist. Romantilistes suhetes kogevad ärev-altkäituvad sageli ebakindlust ning vajavad partnerilt pidevat kinnitust ja tähelepanu.
  3. Vältiv või tõrjuv-vältiv kinnistumine: Mõned lapsed ei näita eriliselt välja ärevust lahutamise ajal ning väldivad ema ka pärast taasühendust. Need on tõrjuv-vältiva kinnistumise esimesed märgid. Täiskasvanuna hindavad need inimesed tihti iseseisvust ja eneseusaldust rohkem kui lähedust ning neil võib olla raskusi teiste usaldamisega või kalduvus vältida lähedasi suhteid ja emotsionaalset haavatavust.
  4. Desorganiseeritud või kartlik-vältiv kinnistumine: Selles stiilis põimuvad nii ärevad kui vältivad mustrid. Sageli kasvavad need välja lapsepõlvest, kus hooldajad olid väga ebajärjekindlad. Ühel hetkel pakkusid nad lohutust, teisel tõid valu – emotsionaalset või füüsilist. Nii võivad kartlik-vältivad inimesed ihaldada lähedust, kuid karta intiimsust, mis viib vastuoluliste tunnete ja heitliku käitumiseni suhetes.

Kinnistumisstiilide ja isiksuse vastasmõju

Kuidas siis kinnistumisstiilid ja isiksusteooria omavahel kokku sobivad?

Varased kogemused hooldajatega võivad mõjutada osa meie isiksusest, kuid samas kujundab meie kaasasündinud temperament seda, kas kujuneb turvaline või ebaturvaline kinnistumine. Näiteks laps, kel on loomult vaoshoitum või tundlikum loomus (võib-olla Introvertne või Tundeline isiksusetüüp), võib ebajärjekindla hooldajaga kergemini arendada ebakindlat kinnistumismustrit. Seevastu laps, kel on avatum, julgem loomus (näiteks Ekstravertne isiksusetüüp), on ebajärjekindla hoolduse korral pigem vastupidavam ja võib välja arendada turvalisema kinnistumisstiili hoolimata samasugustest oludest.

Oluline on märkida, et osa isiksuseomadustest arvatakse olevat kaasasündinud ning suhteliselt püsivad elu jooksul. Need tuumikomadused – kas oled Introvertne või Ekstravertne, Ratsionaalne või Tundeline ja nii edasi – püsivad enamasti muutumatuna. Kinnistumisstiilid sõltuvad aga rohkem kogemustest ning seetõttu võivad ajas muutuda – nii teadlikult kui ka tahtmatult.

Oluline mõte: Kui sinu isiksuse põhiomadused on üsna stabiilsed, siis sinu kinnistumismustrid võivad eneseteadlikkusega ja püüdlustega muutuda.

Kinnistumisstiilid ja isiksuseomadused

Seega – milline kinnistumisstiil on igal 16 isiksusetüübil kõige tõenäolisem?

Kahjuks peame tõdema: otsest üks-ühele seost isiksusetüübi ja kinnistumisstiili vahel pole olemas. Siiski saab täheldada huvitavaid seoseid kinnistumisstiilide ja isiksuse omaduste vahel.

Kui sa ei tea oma isiksusetüüpi või pole kindel oma isiksuseomadustes, siis praegu on hea aeg teha meie tasuta isiksusetest.

Turvaline kinnistumine

Turvalist kinnistumisstiili esineb tõenäolisemalt isikutel, kes on enesekindlad ja emotsionaalselt stabiilsed. See viitab võimalikule seosele selle kinnistumismustri ja Enesekindel isiksuseomaduse vahel. Enesekindlamatel inimestel on tavaliselt lihtsam iseseisvuse ja läheduse vahelist tasakaalu leida just püsiva eneseusaldustunde tõttu.

Kuigi see seos pole lõplik tõestus, viitavad ka uuringud võimalikule seosele turvalise kinnistumisstiili, Ekstravertsuse ja Tundelise omaduse vahel. Võib juhtuda, et väljapoole suunatud ja emotsionaalselt häälestunud inimestel on suurem kalduvus kujundada turvalisi sidemeid.

Ärev-altkäituv kinnistumine

Ärev-altkäituv kinnistumisstiil väljendub tihti inimestes, kel on vähem enesekindlust, kõrgendatud emotsionaalne tundlikkus ja tugev keskendumine inimsuhetele. Neid kalduvusi seostatakse enim nii Rahutu kui ka Tundelise isiksuseomadusega.

Sõltumata muudest isiksuseomadustest kalduvad Rahutud tüübid kogema äkilisi emotsionaalseid kõikumisi ja enesekahtlust. Tundelised inimesed omakorda eelistavad üldjuhul emotsioone ja suhetes harmooniat, mis võib suurendada nende muret partneri tunnete ning suhte stabiilsuse pärast.

Meie “Tuginemine teistele” uuringus küsime: „Kas sa kardad tihti, et teised lükkavad sind tagasi?” Kuigi see küsimus ei puuduta otseselt romantilisi suhteid, näitab see selgelt, kuidas need kaks omadust mõjutavad inimeste turvalisusetahet suhetes. Rohkem kui 87% Rahututest ja 82% Tundelistest kinnitavad, et hülgamine on nende jaoks tõsine hirm, võrreldes vaid 43% Enesekindlate ja 55% Ratsionaalsete seas.

Visuaalse ülevaate saamiseks vaata allolevaid graafikuid. Esmalt on andmed esitatud Strateegia järgi. Võrdle Introvertseid ja Rahutuid Pidev parendamine (89% nõusolekut) ning Ekstravertseid ja Rahutuid Sotsiaalne kaasatus (83%) Introvertsete ja Enesekindlate Enesekindel individualism (46%) ning Ekstravertsete ja Enesekindlate Inimsuhete meisterlikkus (37%) andmetega. Vahed on märkimisväärsed: Rahutute Strateegiate keskmine nõusolek on 44 punkti kõrgem kui Enesekindlate Strateegiate puhul.

Teises graafikus näed nõusoleku erinevust nelja erineva Rolli vahel. Pane tähele, kuidas Analyst tüüpidel (kõigil neil on muuseas ka Ratsionaalne omadus) on selle küsimuse puhul madalaim kogu-grupi nõusolek – 56%. Vastukaaluks Diplomat tüüpidel (kõigil Tundeline omadus) on kõrgeim – 82%, mis teeb vaheks 26 punkti.

Tõrjuv-vältiv kinnistumine

Isiksusetüübid, kes hindavad loogikat rohkem kui emotsioone ja iseseisvust rohkem kui vastastikust sõltuvust, võivad tõrjuv-vältivat kinnistumisstiili kergemini arendada juhul, kui varased kogemused seda soodustavad. Meie andmed viitavad tugevale seosele selle kinnistumismustri, Introvertsuse ja Ratsionaalse omadusega.

Introvertsed inimesed vajavad sageli isiklikes suhetes palju oma ruumi, mis avaldub mõnikord soovina taanduda, kui suhtelt hakatakse midagi nõudma või kui see tundub liialt intensiivne. Ratsionaalsed isiksused on sageli sõltumatud ning eelistavad tihtipeale enesele lootmist sügavale emotsionaalsele lähedusele ja haavatavusele partneriga.

Meie “Emotsionaalne haavatavus” uuringus uurime: „Kas tunned end pärast haavatavuse jagamist kellegagi pigem kergendatult või ärevalt?” Kuigi see ei puuduta otseselt intiimset suhtlust romantikas, näitab see, millistel isiksustel on emotsionaalselt tundlike teemade üle arutlemine sageli kõige keerulisem.

Ligi 67% Introvertseid tunneb end pärast haavatavuse jagamist ärevalt, võrreldes 48% Ekstravertsetega.

Kui vaadata Ratsionaalse omaduse mõju, siis tunneb ärevust rohkem kui 71% Ratsionaalsetest isiksustest, võrreldes vaid veidi üle 57% Tundelistega.

Kartlik-vältiv kinnistumine

See kinnistumisstiil muudab suhte tihtipeale emotsionaalseks ameerika mägedeks: inimesed kõiguvad soovi vahel lähedust kogeda ning vajaduse vahel see eemale lükata. Partner võib jääda segadusse – kord vajab inimene kinnitust, teinekord ruumi. Vahel on ta valmis avama end, vahel tõmbub täielikult emotsionaalselt tagasi.

Oma enesekahtluste ja emotsionaalsete kõikumiste tõttu võivad Rahutud inimesed seda stiili sagedamini kogeda. Sisemine rahutus avaldub suhtes push-pull dünaamikas, mis peegeldab kartlik-vältiva kinnistumise põhikonflikti: soovi intiimsuse järele, mille ellunavigeerimise oskus aga puudub või ajab hirmu peale.

Huvitaval kombel avaldub see ebaturvaline kinnistumine erinevalt sõltuvalt inimese isiksuseomadustest. Ekstravertsed võivad otsida lähedust oma ärevuse rahustamiseks, ent kui see muutub liig intensiivseks, tõmbuvad tagasi. Introvertsed igatsevad sügavaid sidemeid, kuid tunnevad raskust vajaliku haavatavuse lubamisel.

Ka Ratsionaalse ja Tundelise omaduse koosmõju lisab selle stiili keerukusele hoogu. Tugeva Tundelise kalduvusega inimesed on emotsionaalsetes suhetes sageli eriti tundlikud, mis võib tugevdada nii lähedusvajadust kui ka intiimsuse hirmu. Ratsionaalsetel tüüpidel on kalduvus oma tundeid ratsionaliseerida, mis võib tekitada lähivajaduse ja väljendusoskuse vahele lõhe.

Pea meeles: need isiksusega seotud kinnistumisharjumused on siiski vaid korrelatsioonid, mida uurimused on näidanud ning meie andmed kinnitavad. Need ei ole mustvalged tõed. Ka Enesekindel isiksusetüüp võib omada ebaturvalist kinnistumisstiili, samal ajal kui paljud Rahutud naudivad terveid ja turvalisi suhteid. On palju Ratsionaalseid, kes tunnevad end armastatuga haavatavuses päris mugavalt, ning ohtralt Tundelisi, kelle jaoks avanemine ja teisega suhestumine on keeruline.

Ainult isiksus ei määratle kunagi sinu kinnistumisstiili. Oma isiksuseomaduste rolli mõistmine – koos elu jooksul kogetud mõjutustega – annab sulle hoopis terviklikuma vaate mustritele suhetes. Kasuta neid teadmisi lähtena isiklikuks kasvuks, mitte kui kindlale diagnoosile toetuvat alust.

Milline on minu kinnistumisstiil?

Soovid aidata meil uurida kinnistumisstiilide ja isiksuse seoseid? Pane õlg alla meie “Kinnistumisstiilide” uuringus ja aita olulisi lünki täita!

Kinnistumisstiilist teadlikuks saamine on suurepärane lähtekoht, et mõista oma käitumismustreid suhetes. Kuidas aga välja selgitada, milline on sinu kinnistumisstiil?

Õnneks võib see alguse saada lihtsast enesekaemusest. Soovitame sul mõtiskleda järgnevate küsimuste üle – need aitavad siduda tähelepanu sellele, kuidas sa armusuhetes harilikult käitud:

  1. Kui mugavalt tunned end emotsionaalse lähedusega suhetes? Jagad sa oma tundeid lihtsalt või hoiad neid pigem endale?
  2. Kas kipud muretsema, et partner jätab su maha või ei armasta piisavalt? Kuidas talud lahusolekuid, isegi kui need on lühikesed?
  3. Kas sul on lihtne teistesse toetuda või eelistad olla iseenda tugi? Kuidas tunned, kui teised sinust sõltuvad?
  4. Kuidas reageerid, kui partner vajab emotsionaalset tuge – oled sa valmis seda pakkuma või ajab see sind ebamugavasse olukorda?
  5. Kuidas lahendad konflikte suhetes? Eelistad otsekohest vastasseisu, rahuga arutlemist või pigem väldid keerulisi teemasid kas eemaldudes või liiga järeleandlikuks muutudes, et mitte partnerit häirida?

Boonusküsimus: Kuidas sinu isiksusetüüp mõjutab iga vastust eespool toodud küsimustele?

Ehkki nende küsimuste juurde ametlikku diagnostilist skaala pole, soovitame sul võrrelda enda vastuseid eespool kirjeldatud kinnistumisstiilide kirjeldusega. Millise kirjeldusega su vastused enim haakuvad?

Kui soovid veel kindlamat vastust, külasta The Attachment Project lehte ning tee kiire test, et teada saada, milline kinnistumisstiil sul tõenäoliselt domineerib. Pea siiski meeles, et paljud inimesed ei mahu ideaalselt ühte kindlasse kategooriasse – võimalik on omada jooni mitmest stiilist. Eesmärk pole end sildistada, vaid mõista, kuidas sa suhetes toimid.

Oluline mõte: Enesevaatlus on kriitilise tähtsusega sinu kinnistumisstiili ja isiksusetüübi mõistmisel ning nende kahe aspekti koosmõju mõistmisel romantilistes suhetes.

Kas saan oma kinnistumisstiili muuta?

Hea uudis on, et kuigi ebaturvaline kinnistumisstiil on sügavalt juurdunud, ei ole see kivisse raiutud. Eneseteadlikkuse, pingutuse ja sageli lähedaste (ning võimalik, et ka spetsialisti) toe abil on võimalik liikuda turvalisema kinnistumisstiili suunas.

Kuidas see siis päriselus välja näeb? Vastus oleneb igast inimesest (ja tihti ka sellest, kellega koos ollakse, kultuurikontekstist ja teistest eluoludest), kuid isiksusteooriast võib võtta inspiratsiooni:

  • Ekstravertsed isiksused saavad oma sotsiaalset energiat kasutada, et algatada regulaarselt sügavama tähendusega vestlusi partneriga. Nii õpivad nad harjuma tõelise – mitte ainult pealiskaudse – ühendusega.
  • Introvertsed tüübid võiksid kõrvale panna kindlad hetked ilma segajateta, et olla partneriga lähedalt koos ja ehitada usaldust ühises ruumis.
  • Ratsionaalsed inimesed saavad oma loogilist mõtlemist rakendada, et tuvastada suhete käitumismustreid ning töötada partneriga koos välja praktilisi lahendusi kinnistumisest tingitud murede jaoks.
  • Tundelised saavad suunata oma loomupärase empaatia ja emotsionaalse intelligentsuse enda sissepoole, et õppida oma tundeid tunnustama ja vabamalt väljendama.
  • Enesekindlad tüübid saavad kasutada eneseusaldust, et oma vajadustest ja piiridest partnerile selgelt, kuid heatahtlikult rääkida ning julgustada ka partnerit sama tegema.
  • Rahutud inimesed võivad rakendada eneseteadlikkust, et arutada oma tundeid ja muresid avatult, töötada partneriga koos võimalike ebakindluste teadvustamiseks ning ühtlasi ehitada kindlamat ja toetavamat suhet.

Pea meeles: muutus pole sündmus, vaid teekond. Ebaturvalise kinnistumisstiiliga inimeste jaoks tähendab see väljaastumist oma mugavustsoonist. See nõuab aega, kannatlikkust ja enese suhtes kaastunnet. Oma isiksuse eripärade mõistmine aitab sul sellele enesearengu teele astuda avatud silmadega: saad märgata ja tasakaalustada takistusi, samal ajal tugevdades enda tugevaid külgi.

Lõpetuseks

Kinnistumisteooria ja isiksusetüüp on kaks erinevat viisi, kuidas iseennast ja oma suhteid mõista. Need ei selgita kõike, kuid võivad pakkuda väärtuslikku arusaamist meie käitumistest, eelistustest ja suhetest.

Kui mõistad oma kinnistumisstiili koos isiksuseomadustega, saad endast terviklikuma pildi. See teadmine võib olla jõuline tõuge enesearenguks, aidates sul paremini toime tulla suhete proovikividega ja ehitada tervislikumaid, rahuldustpakkuvamaid sidemeid nende inimestega, keda armastad ja kellest hoolid. Sõltumata sellest, kas sul on turvaline kinnistumisstiil või kipud pigem olema ärev või vältiv, annab mustrite teadvustamine sulle võimaluse olla suhetes proaktiivsem ning positiivsem.

Mida teha edasi? Ehk arutad neid mõtteid oma partneri või hea sõbraga. Või hakkad lihtsalt rohkem tähele panema oma enda mustreid suhetes. Mida iganes valid, tutvu ka selle artikliseeria järgmiste lugudega, kus keskendume sellele, kuidas saad enda teadmisi isiksusest ja kinnistumisstiilidest rakendada romantilistes suhetes:

Ja pea alati meeles – iga samm eneseteadlikkuse poole, olgu nii pisike kui tahes, on edasiminek. Edukas enesearengu ja eneseavastamise teekond!

Veel lugemist