Eesti
Isiklik areng

Kuidas leida tasakaalu ESFJ-na: inimesi rahuldavast käitumisest iseenda esikohale seadmiseni

Madison Kommentaarid: 0
Selle artikli tõlkis TI automaatselt. Tõlge võib sisaldada vigu või ebatavalisi fraase. Ingliskeelne originaalversioon on saadaval siin

On reede õhtu ja sa oled just nõustunud korraldama veel ühe õhtusöögi. Seda hoolimata sellest, et oled väsinud pärast nädalat, mil asendasid kolleegi, aitasid õel kolida ja korraldasid naabruskonna heategevusüritust. Seistes oma köögis, püüad mõttes arvestada kõigi külaliste toitumiseelistustega, samal ajal kui mõtled, millal jõuad maja koristada. Ja siis tabab sind taas tuttav mõte: „Miks ma ometi kõigele sellele nõus olen?“

Kui oled ESFJ isiksusetüüp (Konsul), siis pole sulle võõras teiste vajaduste enda omadest ettepoole seadmine – ehk teisisõnu, teistele meeldida püüdmine.

Sinu loomulik soov hoolitseda, toetada ja kogukonnas aktiivselt olla teeb sinust sageli selle inimese, kelle peale kõik saavad loota. Kuid kõigel sellel inimestele meeldimise soovil on ka varjukülg. Kui seada pidevalt teiste vajadused enda omadest ettepoole, võib see viia läbipõlemiseni, väljendamata pahameeleni ning tunda võõrandumist iseendast.

Hea uudis on see, et mõistes, miks sa ikka ja jälle pöördud teistele meeldimise poole ning õppides seda instinkti tasakaalustama tervislike piiridega, saad jätkuvalt tunda rõõmu andmisest ilma isiklikku heaolu ohtu seadmata. Just sellele teemal süvenemegi siin artiklis.

ESFJ teekond teistele meeldimiseni

Lõppkokkuvõttes taandub teistele meeldimise käitumine sageli inimlikule vajadusele saada osa ühendusest ja aktsepteerimisest. Ja ESFJ-na on sul loomupärane sügav kaldumus teistega lähedalt suhelda. Sa õitsed sotsiaalses suhtluses ja tunned siirast rõõmu inimeste kokkutoomisest.

See regulaarse suhtluse ja koosolemise vajadus avaldub ilmselt selles, et nõustud enamike kutsetega ning teed teenete palumise korral alati omalt poolt kõik võimaliku. Sa võid olla nõus kolleegiga kohvile minema isegi siis, kui sul on juba palju kohustusi, ütled väsinuna jah kõigile seltskondlikele üritustele või võtad juurde lisaülesandeid, kui tead, et keegi peab nende eest hoolt kandma. See sotsiaalne entusiasm teeb sinust sageli grupi liimi, mis kõiki ühendab, kuid samas võib viia liigsesse kohusetundesse ja enese kurnamiseni.

Ent sinu kalduvus teistele meeldida ei ole tingitud vaid sinu sotsiaalsest loomusest. ESFJ-d oskavad erakordselt hästi tajuda iga ruumi emotsionaalset „temperatuuri“. Sa märkad tõenäoliselt peeneid meeleolumuutusi, aimad vajadusi enne, kui neid öeldakse, ja tunned sügavat kohustust hoolitseda selle eest, et kõigil sinu ümber oleks mugav ja hea olla. See tundlikkus teiste emotsioonide suhtes on nii kingitus kui ka võimaliku stressi allikas, sest võid seetõttu oma vajadused tahaplaanile jätta, et kõik teised saaks end hästi tunda.

Tegelikult tõdevad meie „Teistele Meeldimise“ uuringus 83% ESFJ-dest, et nad panevad tavaliselt teiste inimeste vajadused enda omadest ettepoole – see on kolmas kõrgeim tulemus kõigi isiksusetüüpide seas.

Aga need arvud räägivad vaid osa loost.

Mis ESFJ-d tegelikult eristab, pole ainult valmisolek teiste vajadusi esikohale seada, vaid ka silmapaistev pühendumus antud lubaduste täitmisele. Kui oled juba öelnud, et teed midagi – olgu selleks sünnipäeva korraldamine või emotsionaalne toetus raskel hetkel –, teed kõik endast oleneva, et see teoks saaks. See pühendumus on imetlusväärne, kuid võib sind siduda kohustustega, mis venivad üle jõu – eriti juhul, kui sul on Rahutu isiksusejoon.

Kuigi kõik ESFJ-d hoolivad väga teiste toetamisest, tunnevad Rahutud ESFJ-d (ESFJ-T) veelgi tugevamat vajadust kinnituse ja aktsepteerimise järele. Nad võivad pidevalt mõelda, kas nad pingutavad piisavalt, kas inimesed on nende panusega päriselt rahul või kas nad vastavad kõigi ootustele. Sellest kahtlusest võib tekkida nõiaring, kus igale uuele vastutusele jah öeldes loodetakse leida just seda kiitust ja kinnitust, mille järele süda igatseb.

See artikkel ESFJ-dest ja teistele meeldimisest on osa laiemast käsitlusest. Tutvu ülevaatega meie artiklis „Teistele Meeldimine ja Isiksus: miks me teiste vajadusi esikohale seame“.

Kuidas alustada oma vajaduste esikohale seadmist

Tundub, et alati saadaval olemine on õige, kuid pideval teistele meeldimisel on varjatud ohud. Peale läbipõlemise riski võib see ka suhteid kahjustada, kui hakkad teiste vastu pahameelt tundma. Samuti võib see suurendada ärevust olukordades, mida sa muidu armastaksid, ning jättagi sind ilma ühendusest iseenda tegelike vajaduste ja soovidega.

Järgnevad strateegiad aitavad sul säilitada oma loomulikku toetavat olemust, kuid samal ajal luua tervislikumaid piire, mis jätavad rohkem ruumi ka iseendale. Võta neid samme kui võimalust õppida hoolima iseendast sama pühendunult nagu hoolitsed teiste eest.

Strateegia #1: Asenda automaatne „jah“ läbimõeldud koordineerimisega

Enne kui võtad uue kohustuse, peatu hetkeks ja kaalu ausalt, kas sul on aega ja jõudu see tõesti ära teha ilma, et see sind täiesti kurnab. See võib tähendada, et sa ei ütle kohe jah. Selle asemel võid proovida näiteks selliseid vastuseid:

  • „Ma vaatan oma kalendrit ja veendun, et saan sellele väärilist tähelepanu pöörata.“
  • „Ma pean nädalaplaani üle vaatama, enne kui saan kinnitada.“
  • „Kas ma võin homme teada anda? Tahan olla kindel, et mul on aega ja energiat sellele pühenduda.“

Kõigega nõustumine ei tee sinust paremat sõpra ega toetajat – see lihtsalt väsitab sind. Kui lõpetad automaatse nõustumise ning hoiad oma energiat targalt planeerides, võid olla kindel, et kõik oma „jah“-vastused annad tegelikult valmis olles, mitte ainult teistele meeldimise pärast.

Strateegia #2: Jaga koormust

ESFJ tüübid nagu sina oskavad loomupäraselt ette näha vajadusi ja hallata detaile. Seetõttu võid vahel sattuda mustrisse, kus võtad kõik ülesanded endale.

Kuigi on muljetavaldav üksi mägesid liigutada, kurnab see sind pidevalt nii tegutsedes ja võib mujalgi takistada teistel kaasa lüüa, andes neile võimaluse olulisel moel panustada.

Seega, ära võta enam automaatselt igal üritusel või projektis juhtrolli, vaid julgustada vastutuse jagamist sõprade, pere ja kolleegide seas. Näiteks võite koostada rotatsiooni ürituste korraldamiseks, hoida ühist tööde nimekirja või moodustada planeerimiskomisjone, kus igal inimesel on erinev roll.

See aitab ära hoida sinu läbipõlemist ning tekitab ka tihti sisukamaid ja kaasavamaid keskkondi, kus igaühel on väärtuslik panus.

Strateegia #3: Leia aeg oma vajadusele keskendumiseks

Sinu andmisvalmidus on üks isiksuse suurimaid tugevusi, kuid isegi kõige hoolivam inimene vajab taastumisaega. Loo endale kalendrisse regulaarselt isiklikke hoolitsuspäevi ning kaitse neid sama tõsiselt nagu iga muud olulist kohustust. Need on need hetked, mis võimaldavad keskenduda ainult iseenda heaolule, mõtlemata pidevalt teiste vajadustele.

Kõiki neid strateegiaid rakendades alusta väikestest sammudest. Võib-olla valid esmalt selle, mis tundub kõige jõukohasem, ja harjutad seda seni, kuni see muutub loomulikuks. Siis võid lisaks võtta järgmist nõuannet.

Pea meeles, et teistele meeldimise mustrite muutmine võtab aega, kuid igat väikest sammu enda esikohale seadmiseks tasub tähistada!

Lõppsõna

Kuigi sinu soov teisi aidata muudab sind paljude eludes asendamatuks, pea meeles, et sa ei ole vaid kõrvaltegelane kellegi teise loos – sa oled oma eluloos Protagonist. Kui suudad tasakaalustada oma panust teistele sellega, mida ise tõeliselt vajad ja soovid, lood loo, kus saavad õitseda kõik – sealhulgas sina ise.

Armsad ESFJ-d, ootame teie mõtteid! Kas kaldud sageli teistele meeldima? Millised võtted aitavad sul liigsetest kohustustest hoiduda? Jaga oma kogemusi kommentaarides!

Soovitusi lugemiseks