INFJ isiksusetüübid (Eestkõnelejad) paistavad silma ainulaadse empaatia, idealismi ja tugeva moraalitunnetusega. Need omadused muudavad selle isiksusega inimesed usaldusväärseteks sõpradeks, kolleegideks ja kogukonnaliikmeteks – kõik teavad, et neile võib toetuda. Samad jooned võivad aga osutuda keeruliseks siis, kui on vaja piire seada ja taotlustest keelduda.
Paljude INFJ-de jaoks tundub “ei” ütlemine sageli konfliktina abivalmiduse soovi ja enese eest hoolitsemise vajaduse vahel. Sageli nõustuvad nad asjadega, mis ei ole nende väärtustega kooskõlas, või võtavad endale liiga palju kohustusi enda heaolu arvelt. Õppida viisakalt ja enesekindlalt “ei” ütlema on sellisele isiksusetüübile ülioluline oskus – see võimaldab austada oma vajadusi, säilitades samas väärtuslikud suhted.
Ülevaate sellest, kuidas isiksus mõjutab meie viisi “ei” öelda, leiad artiklist “Kuidas viisakalt “ei” öelda: isiksus ja oskus piire seada.”
Selles artiklis uurime konkreetseid väljakutseid, millega INFJ-d “ei” ütlemisel silmitsi seisavad, ning jagame strateegiaid, mis aitavad neil enesekindlalt piire seada. Oma isiksuse põhjalikumat mõistmist ja tõhusate tehnikate õppimist kasutades saavad INFJ-d kujundada tasakaalus lähenemise, kuidas taotlustega toime tulla ja isiklikke piire hoida.
INFJ-de raskused „ei” ütlemisel – kust need tulevad?
Kui vaatleme, kuidas inimesed isiksuse teooria kaudu “ei” ütlevad, näeme, kuidas iga isiksusejoon mõjutab seda, kuidas suhtleme, otsuseid langetame ja piire hoiame.
Kuna INFJ-d on Intuitiivsed ja Planeerivad isiksused, on neil üldiselt selge arusaam oma pikaajalistest eesmärkidest. Need omadused toetavad ka kindlat väärtussüsteemi, mille järgi INFJ-d oma elu elavad. Kuna nad teavad hästi, mida usuvad, tahavad ja vajavad (rääkimata sellest, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks teha), märkavad nad tõenäoliselt kohe, kui mõni taotlus on vastuolus nende eetika või suurte plaanidega.
Tänu oma Intuitiivsele ja Tundelisele loomusele on INFJ-d ka väga tundlikud teiste inimeste energia ja emotsioonide suhtes. Piire seades või taotlusest keeldudes tunnevad nad sageli muret selle pärast, et võivad pettumust valmistada neile, keda austavad ja kellest hoolivad, või tekitada suhetes konflikti. Nad väärtustavad sotsiaalset harmooniat ning “ei” ütlemine võib seda ohtu seada.
Introvertne loomus on INFJ-del näha mitte ainult konfliktide vältimise eelistamises, vaid ka selles, et teiste taotlustega tegelemine võib neid kurnata. “Ei” ütlemine võib neile olla väga väsitav ning lõpuks võivad nad öelda “jah” lihtsalt diplomaatia huvides või et lõpetada väsitav vestlus.
Tähtis on pöörata tähelepanu ka erinevustele, mis on Enesekindlate ja Rahutute isiksusetüüpide vahel. Rahutud INFJ-d kogevad tunduvalt sagedamini eneses kahtlemist ja on tundlikumad kriitika suhtes, mis teeb “ei” ütlemise raskemaks. Enesekindlad INFJ-d seevastu usuvad endasse rohkem, on vähem tundlikud kriitika osas ning otsusekindlamad – neil on “ei” ütlemine seega mõnevõrra lihtsam.
Erinevusi Enesekindlate ja Rahutute Eestkõnelejate vahel on palju. Loe lisaks siit artiklist.
4 strateegiat, mis aitavad INFJ-del tõhusalt “ei” öelda
Nüüd, kus teame, millised on INFJ-de eripärased väljakutsed, on aeg keskenduda praktilistele lahendustele. Kuigi taotlustest keeldumine võib olla keeruline, tasub meeles pidada, et piiride seadmine on oskus – ning oskusi saab ja tuleb arendada. Järgnevad strateegiad on kohandatud INFJ isiksusetüübi tugevustele ja eelistustele, võimaldades neil öelda "ei" viisil, mis austab nii nende empaatilist loomust kui ka isiklikke vajadusi.
Neid tehnikaid kasutusele võttes saavad INFJ-d õppida piire enesekindlalt seadma, samal ajal säilitades oma suhetes harmoonia ja usaldusväärsuse.
1. Loo isiklik missioonilausung
INFJ-dele oleks kasulik koostada selge isiklik missioonilausung, mis võtab kokku nende põhimõtted, eesmärgid ja prioriteedid. See võiks olla lühike kokkuvõte, mis tõstab esile, mis neile elus kõige olulisem on ja mille poole nad püüelda soovivad. Kui mõni taotlus esitatakse, saab INFJ kasutada seda missioonilauset otsuse langetamiseks, kas öelda “jah” või “ei”. Kui see on vastuolus tema missiooniga või tähendab põhimõtetest loobumist, saab ta enesekindlalt keelduda, olles truu iseendale.
Otsuste põhjendamine isikliku missioonilausungiga annab tugeva aluse, lisab selgust ja sihipärasust otsustusprotsessi. INFJ-d leiavad tõenäoliselt, et see teeb ka oma seisukohtade selgitamise teistele lihtsamaks, aidates neil aru saada, miks “ei” öeldakse. Kui missiooni järjekindlalt ja selgelt väljendada, õpivad inimesed aja jooksul INFJ väärtusi ja eesmärke tundma ning suudavad nende ootusi paremini arvestada.
2. Raamista enda vaatenurk ümber
Mõned INFJ-d tõlgendavad “ei” ütlemist alati kui midagi negatiivset. Sellest väärarusaamast saab vabaneda, kui muuta oma mõtteviisi piiride seadmisest ja hoidmisest. “Ei” ütlemist tasub näha pigem võimalusena luua ruumi tõeliselt oluliste asjade jaoks, mitte kui isekust. Selline vaatenurga muutus võib muuta seda, kuidas INFJ-d piiride seadmist ja kohustustega tasakaalu hoidmist näevad.
Taotlustest keeldudes, mis pole kooskõlas nende prioriteetidega, saavad INFJ isiksusetüübid leida võimalusi pühenduda täielikult tähenduslikumatele tegevustele ja suhetele. Selline ümberraamistamine muudab “ei” ütlemise tõrjumisest hoopis oma väärtuste kinnituseks ning investeeringuks enesearengusse. Kui ütled ühele asjale “ei”, ütled samaaegselt millelegi muule “jah”. Lõpuks võidab sellest lähenemisest igaüks – see võimaldab INFJ-del siiralt panustada nendesse valdkondadesse, mis neid tõeliselt kõnetavad.
3. Leia endale eeskujusid
Teine strateegia on otsida inimesi, kes suudavad piire tõhusalt seada ja jääda truuks oma põhimõtetele. Eeskujuks võivad olla avaliku elu tegelased, mentorid, sõbrad või perekonnaliikmed – inimesed, keda INFJ-d ise tunnevad. Uurides, milliseid tehnikaid ja lähenemisi teised piiride hoidmiseks rakendavad, võib INFJ avastada uusi ideid või inspiratsiooni ning kohandada neid oma ainulaadse isiksuse ja olukorra jaoks.
Eeskujudest võib olla hindamatu abi ja julgustust INFJ-dele, kes soovivad õppida “ei” ütlema elegantselt. Neid jälgides võiks tähelepanu pöörata sellele, kuidas eeskujuks olev inimene tasakaalustab isiklikud vajadused kohustuste ja suhetega. Lisaks tasub vaadelda kasutatud sõnastust palvetest keeldumisel või piiri seadmisel ning kuidas nad suudavad seda teha, jäädes teiste suhtes austavaks ja empaatiavõimeliseks. Kui võimalik, võiks INFJ nende inimestega oma kogemustest juttu teha – nende praktilisi nõuandeid ja edulugusid saab sageli määravalt kasutada isikliku enesekindluse ja suhtlusoskuste arendamisel.
4. Harjuta enesekinnitust
INFJ-d, kes tahavad enesekindlust “ei” ütlemisel kasvatada, peaksid regulaarselt meenutama endale oma tugevusi, väärtusi ja saavutusi. Enesekinnituse harjutamine on eriti vajalik nendele, kelle fookus kipub olema rohkem teiste vajadustel kui enda omadel.
Kasu toob ka see, kui INFJ meenutab olukordi, kus ta on edukalt piiri seadnud ning tähistab iga väikestki edusammu – olgu see või lihtsalt hetk, mil tal õnnestus “ei” öelda ilma süümepiinadeta või mil õnnestus keeruline vestlus viia mõistliku tulemuseni ilma väärtustest loobumata. Õnnestumiste tunnustamine kasvatab INFJ-de eneseusku ja sisemist kindlust, et öelda vajadusel enesekindlalt “ei”.
Mõned INFJ-d võivad liiga sageli „ei” öelda
Kuigi INFJ jaoks on oluline õppida ära “ei” ütlemise oskus, peab pöörama tähelepanu ka ohtule, et piirid võivad muutuda liig jäigaks või paindumatuks. Nagu mainitud, on INFJ-del tugev moraal ja idealism, millega võib kaasneda “kõik või mitte midagi” lähenemine otsustele. Seetõttu võivad nad liiga sageli ära öelda või keelduda asjadest, mis tegelikult võiksid tuua kasu nii neile kui teistele. Oluline on leida tasakaal väärtuste hoidmise ning uutele kogemustele ja vaatenurkadele avatuks jäämise vahel.
Liigse jäikuse vältimiseks võivad INFJ-d võtta aega, et iga taotlust või võimalust kaaluda selle enda tugevuste põhjal. See tähendab enda käest küsimist, kas “jah” ütlemine võiks aidata tugevdada suhet, viia enesearenguni või panustada laiemasse hüvangusse. Samuti tasub olla valmis astuma mugavustsoonist välja, kui potentsiaalsed plussid kaaluvad üles riskid. INFJ-dele võib olla kasulik meelde tuletada, et põhimõtted on küll tähtsad, aga vahel on paindlikkus ja kohanemine sama hinnalised. Terve tasakaalu leidmine piiride kehtestamise ja avatuse vahel aitab INFJ-del teha otsuseid, mis on nii nende väärtuste kui ka arengu seisukohalt parimad.
Lõpetuseks
Kokkuvõttes on “ei” ütlemise õppimine INFJ-de jaoks kasvuvõimalus. See eeldab peene tasakaalu leidmist empaatia, idealismi ja vältimatu enesehoolduse vahel. Luues endale missioonilausungi, raamides ümber oma vaatenurga, otsides eeskujusid ja harjutades enesekinnitust, saavad selle isiksusetüübiga inimesed vajalikku enesekindlust ja oskusi, et seada ning hoida tervislikke piire.
Oskus öelda “ei” enesekindlalt ja rahulikult aitab INFJ-del kaitsta oma heaolu ning süvendada ehtsaid ja sügavaid suhteid oluliste inimeste ja tegevustega.
Kas oled INFJ? Millised on sinu harjumused ja tunded seoses “ei” ütlemisega? Kas pead end pigem teiste meele järele olijaks või oled hoopis liiga range oma piiride hoidmisel? Jaga julgelt oma mõtteid ja kogemusi kommentaarides.
Loe lisaks
- Eneseväljendus, piirid ja armastus: Eestkõnelejad (INFJ-d) ja väljaütlemise ebamugavus
- Julge Eestkõneleja (INFJ)
- Isiksus ja tulemuslik suhtlus töökohal
- Millised on suurimad stressiallikad Eestkõnelejatele (INFJ-dele)?
- Soovid rohkem teada INFJ-de – või üldse kõigi 16 isiksusetüübi – kohta? Saa piiranguteta ligipääs meie uurimistööle ja sisule iga isiksusetüübi kohta 16Personalities Pro Suite’is.