Selle sarja esimeses osas rääkisime, miks isiksusetüübi teooria kasutamine võib olla abiks nii väljamõeldud tegelaste loomisel kui kirjutamisel üldiselt. Aga kuidas see tegelikkuses välja näeb? Vaatame lähemalt, kuidas isiksusetüübi teoorial põhinev tegelaskujude arendamine aitab muuta tegelased usutavamaks ja elulähedasemaks – koos mõningate näidetega.
Järjepidevus
Pidades silmas tegelase isiksusetüüpi, saab autor kujundada tema käitumist ühtlaselt ning vältida lugejate segadusesse või ärritusse ajamist näiliselt heitlike või sobimatute tegudega. Alustame ühest näitest.
Näide: Seersant Denise Washington (Rahutu Protagonist, ENFJ-T) oli alati esimene läbi ukse, kui toimus haarang. Järjekindel alates päevast, mil ta politseisse astus, tahtis ta end tõestada selles meesväes, mis mõnikord ähvardas teda enda alla neelata. Ta tegi oma tööd uhkusega, astudes sirge seljaga vastu, otsustanud lüüa augu osakonna väsinud, vanade arusaamadega mentaliteeti täpselt samamoodi, nagu ta lööks ukse maha reidil.
Kui lähtuda Rahutu Protagonisti isiksuse teooria mudelist, on hõlpsam mõista, kuidas selline tegelane igas olukorras tõenäoliselt käitub. Ta on julge, edasipüüdlik, idealistlik ja rahutu. Tundes tema omadustest tulenevaid kalduvusi ja käitumismustreid, saab autor otsustada, kuidas ta reageeriks tülile kolleegiga, armastajapaari riiule, lähedase surmale või isegi lihtsalt sellele, kui laps lambi ümber ajab. Nii on tegelane järjepidev sõltumata loo osast.
Mõnikord vajab tegelane midagi sellist teha, mis ei näi talle tüüpiline. Sellise erandolukorra puhul peaks autor kindlasti selgitama või andma vihje, miks see juhtus. (Selle juurde tuleme põhjalikumalt tagasi sarja kolmandas osas.)
Motivatsioon
Olles teadlik isiksuseomadustest tingitud käitumisest, oskab autor anda tegelastele läbimõeldud põhjuseid tegutseda nii, nagu nad seda teevad. See haakub kenasti ka tegelase taustaloo ja isiklike detailidega.
Näide: Arman (Enesekindel Loogik, INTP-A) uitas kalifaadis ringi, leidmata rõõmu isa käsitöös ega rahulolu ema seltsis – ja vanemate pettumus teda ei häirinud. Avastamisrõõmu põnevus kutsus teda alati edasi, nagu ka väljakutse vabastada kõige kallimad kalliskivid riigi aadli käest. Arman ei näinud varastamises rikastelt mingit kuritegu ega ka põhjust, miks tema ise ei võiks selle käigus jõukaks saada, ning tal oli alati mõni uus ja leidlik plaan varuks.
Miks Armanil on seaduse ja vanemate soovide vastu nii ükskõikne suhtumine? On ta lihtsalt ahne lurjus? Võib-olla mitte. Intuitiivse, Ratsionaalse tüübina tõlgendab ta olukordi omamoodi, vältides kõike, mis tema inspiratsiooni piiraks, ning eelistab sõltumatut mõtlemist, sest on teiste tunnete suhtes veidi ükskõikne. Tema Enesekindel Identiteet annab talle enesekindluse, kuid ta elu on pigem struktureerimatu – ta teeb, mida tahab, millal tahab. Leidlik isiksuseomadus toidab tema uudishimu ja muudab reeglite eiramise mugavaks. Ta on meeldiv vembumees, kuid jääb seejuures enesekeskseks ega kahetse seda.
Tegelaste omavaheline dünaamika
Erinevate isiksusetüüpide omavahelist suhtlemist mõistes saab autor väärtuslikke vihjeid, kuidas tegelased võiksid üksteisega kas positiivselt või negatiivselt suhestuda, inspireerides seeläbi huvitavaid süžeesid ja värvikaid stseene.
Näide: Luca (Rahutu Vahendaja, INFP-T) muutus järjest murelikumaks oma juhututtava pärast. Piisas sellestki, et nende suusalift oli seletamatult peatunud teravate kivide kohale, mis hilise hooaja lume alt välja kerkisid, ent lisaks näis tema ameeriklasest kaaslane sama hoolimatu kui kammimata. „Kuule, ma arvan, et me võime lihtsalt alla hüpata,“ ütles ameeriklane (Enesekindel Ettevõtja, ESTP-A), toetudes ettepoole ja pannes nende ühise istme kõikumise alluma. „Palun ära liiguta. Ootame ära, palun,“ ütles Luca vaevatud, šveitsi aktsendiga inglise keeles, soovides, et oleks jäänud hoopis oma stuudiosse Bernis. Ameeriklane lihtsalt muigas ja õõtsutas jalgu, kiigutades pinki veelgi rohkem. „Lõõgastu, bro…“
Olles teadlik, et Luca on tundlik, tagasitõmbuv tüüp, aitab see autoril otsustada, kuidas ta reageeriks tunduvalt jõulisemale, muretu suhtumisega isiksusele nagu Enesekindel Ettevõtja. Luca kardab kõiki võimalikke ohte, ent jääb siiski viisakaks, samas kui ameeriklane usub täiesti oma hinnangusse olevikust ega mõtle eriti teiste „mis-oleks-kui“-hirmudele. Kui tegelaste isiksuse poolused on piisavalt tugevalt tüübiteooriaga välja joonistatud, sünnib dialoog justkui iseenesest.
Sisemised reaktsioonid
Otsustamine, kuidas tegelane mingi sündmuse järel ennast tunneb, muutub palju lihtsamaks, kui kasutada isiksuse teooria käitumisjuhist, aidates autoril muuta tegelaste reaktsioonid ja siseelu tugevamaks. See toetab nii ekspositsiooni kui ka sisemonoloogi kirjutamist. Näiteks kujutame ette lugu keskikka jõudnud lesest, kes on väsinud üksindusest ega suuda end suletusest üle saada.
Näide: Christopher (Rahutu Arhitekt, INTJ-T) ei osanud kuidagi reageerida barista flirtimisele. Kas see oli lihtsalt erialane viisakus või pidas see naine teda tõesti külgetõmbavaks? Võib-olla ta kujutas kõike seda endale ettegi? Ta oli katsetanud nii suurte kui üldse mitte jootrahadega, ent barista pööras talle alati erilist tähelepanu, mis sütitas temas kaua varjul olnud poisiliku lootuse. Mõte käia kohtamas endast noorema naisega pani ta kõhklema, ja ta kahtles, kas suudab endale lastegi, et võiks oma soove ellu viia. Kõik need piinarikkad arutlused ei toonud talle siiski mingit seltskondlikku julguseni ja tema vestlus baristaga oli tol hommikul sama rutiinne kui kohvitellimus.
Isiksuseomadustest juhitud sisemiste protsesside tundmine aitab autoril valida tegelasele sobiva isiksusetüübi ja seejärel kirjeldada tema sisemist maailma vastavalt. Rahutu Arhitekt sobib lesest tegelasele hästi, kuna see tüüp, kuigi tal on elav kujutlusvõime ja innustuvad soovid, on sageli tegutsemisel kõhklev ning surub tunded pigem ratsionaalse filtrisse, selle asemel et need lihtsalt välja elada – just see teeb temast huvitavalt pingelise romantilise tegelase.
Iseseisvus
Ilukirjaniku võimalusi piirab teatud määral tema enda isiksusetüüp – kipume tahtmatult projitseerima enda iseloomujooni oma tegelastesse ning uduseks muutma tegelaste eripära. Oluliselt erineva inimesena mõtlemine võib olla keeruline, kuid teiste isiksusetüüpide tundmine annab autorile kindlama jalgealuse selles ülesandes. See võimaldab ka tegelastel omavahel erineda, isegi kui nad pärinevad ühe ja sama autori sulest.
Näide: Autor (Rahutu Aktivist, ENFP-T) kirjutab sünget lugu äärelinna paarist, kes püüab toime tulla nende ainsa lapse, teismelisega, surmaga autoõnnetuses, mille põhjustas alkoholijoobes juhtimine. Autor otsustab, et isa on Rahutu Logistik (ISTJ-T), ning uurib, kuidas see tüüp võiks leinaga toime tulla. Kui autor ise toetub kaotusvalu korral loomulikult lähedastele, mõistab ta, et isa tegelaskuju pigem surub oma valu alla ning kirjutab temast, kes langeb emotsioonide eest põgenedes alkoholismi küüsi.
Võõrana tunduvate tegelaste usutav kirjutamine võib olla keeruline, kuid isiksuse teooria toimib kui teejuhina võõraste südamete ja mõtete maailmas.
Paindlik inspiratsioon
Kui tegelaste isiksusetüüp on selge, on autoril märksa lihtsam ette kujutada, kuidas nad võiksid oma elu elada, mis omakorda inspireerib tugevaid süžeesid. Konflikt või harmoonia stiilide, meetodite ja isegi pikaajaliste eesmärkide vahel avaldub selgemini, kui isiksusetüübid on põhjalikult läbimõeldud. Erinevate tüüpide tõenäolised suhtlemisviisid on küll vaid lähtepunkt, kuid autoril jääb piisavalt vabadust otsustada, mida tegelased ise lõpuks teevad.
Näide: Tegelased, kelle tüübid on väga erinevad, võivad lähestikku sattudes moodustada hea meeskonna, kuna nende vastandlikud omadused tasakaalustavad üksteist. Teisalt võivad nad omavahel täiesti tülli minna, kuna kumbki pole piisavalt küps, et mõista tasakaalustatud koostöö väärtust omaenda tahtmisele vastandina. Omakorda võivad väga sarnaste tüüpidega tegelased olla hingesugulased, ent samas võivad nad, hoolimata sarnastest isiksustest, sattuda suurtele vastuoludele kultuuri, veendumuste või isiklike motivatsioonide pinnal.
Olenemata sellest, kas tegelaste isiksused liidavad neid või viivad konflikti, saab autor isiksuse teooria toel nendevahelisi suhteid süvendada. Siiski – ka sügav ja järjepidev tegelane ei pea olema lihtsalt etteaimatav. Just sellest räägime meie järgmises osas.
Rohkem lugemist
Tutvu ka meie ülejäänud ilukirjutamise sarjaga:
Isiksuse teooria ilukirjanduses I: tee tegelaskujud isikupäraseks
Isiksuse teooria ilukirjanduses III: piirid ja reeglite rikkumine
Isiksuse teooria ilukirjanduses IV: kurjuse sügavused – „pahad tegelased“
Isiksuse teooria ilukirjanduses V: kirjutamine lugejate isiksusetüüpide järgi